Kujutage ette, et kasvatate oma last ja ühel hetkel see kõik muutub. Te matate te maha , kuid teie elu on tundmatuseni teine. Tema andmed kustuvad ja tundub nagu teda ei eksisteeriks ( v.a teie mälestustes.). See on sedasorti kogemus, millest mitte asjaosalised ei pruugi aru saada..
See postitus on mõeldud neile, kes seda on ise kogenud ja ka neile kes tahavad rohkem mõista.
Ma proovin anda selles postituses omapoolse kogemuse. Ja kindlasti see pole lõplik tõde-. Lein on iga inimese individuaalne teema.
Surm ja lein käivad siin käsikäes. Ei ole tegelikult erilist vahet, kes lahkub meie seast. Olen ka matnud oma sugulasi ja ühe vanema. Kuid oma lapse kaotus on neist kõige valusam.
Lein algab hetkest kui see sündmus tuleb ja ei lõppe matusetega. Seega on väga oluline neid etappe mõista.
Olles oma nahal seda kogenud, tean et see on üks raske juhtum. Laste surm on alati ebaõiglane, sest nende elu on alles ees.
Tavaliselt olen oma vähestes postitustes hoidnud positiivset joont. Seekord olen ma lihtsalt realist.
Toon välja mõned punktid, mis seda seisundit paremini seletavad.
1. Muutused närvisüsteemis
Sinu tavapärane käitumine on häiritud. Sa kapseldud endasse ja tulevad erinevad emotsioonid, mida ei oska hallata. Näiteks alguses on pisarad suuremas jaos ja kui neid ei ole enam. Tuleb vaikiv ajastu ehk siis sisemine kurbus. Kuklas tiksub igatsus nagu viitsüstikuga pomm. Vahel vähem tuntavam/ teravam, kuid ta on seal alati olemas.
– Suur ärevus või apaatsus. Ei ole ka erilist motivatsiooni ja tulevikuplaane. See tähendab ka robotlikku käitumist. Näib nagu oleks oma kehast välja ja vaataksid ennast pealt. Võib esineda ka lühikest süütenööri või eemale tõmbumist.
2. Rahutunne
Seda enam lihtsalt ei eksisteeri, pidev võitlus iseendaga. Sest see laps kui pereliige andis meile nii palju. Koos temaga kaob teatud osa meist.
3. Elurõõm
See kaob siis, kui sa kaotad midagi väga kallist, mis andis sulle jõudu edasi toimetada . Esiti on raske tunda rõõmu, sellest, mis sul alles on.. Rõõmu tunda teiste edusammude ja rõõmsate sündmuste üle on raske. Sest sisimas sa elad neile kaasa, kuid su kehakeel ei ühti sellega.
Tihti kui me vaatame inimest väliselt, siis ,tegelikult me ei näe tema sisse. Teiste ees on lihtsam see mask ette tõmmata ja mitte enda tõeliseid tundeid näidata..
On küll momente , kus justkui on rõõmualgeid, kuid sellega käib ka rõõmuvarjutav tunne.
4. Keskendumine
Keskendumisraskusi tekib pärast seda kurba sündmust ja ka palju hiljem. Selleks olen ma leidnud oma viise leevendamiseks , näiteks üles kirjutanud asju. Lisaks võib tekkida “Brain fog”, sa lihtsalt ei mäleta teatud asju või oma lapsega seotud infot. See faas ei kesta väga kaua, kuid leina alguses on sellel kaitsev ülesanne., et sa oma oma närvisüsteemi ei kuumutaks.
4. Unereziimi muutus
Sa võid olla väsinud, kuid tegelikkuses ketrab su peas palju mõtteid. Seega ka unekvaliteet halveneb. Mis omakorda mõjutab närvikava toimetulekut. Enne seda kurba sündmust, ma sain õigel magama kell 10. Kuid nüüd olen ma tegelikult kauem üleval, kuigi ma tean , et see pole hea mõte. Tundus, et mul juba õnnestus varem magama saada, siis lendas jälle kõik uppi. See on tavaline.
5. Päevakava muutused ja tegevus.
Ajaarvestus muutub kindlasti. Mina tegelesin oma erivajadustega 9 aastat lapsega, kes vajas 24/7 hooldust. Tema oli mu päevakava. Peale tema lahkumist ma hakkasin otsima lahendusi sellele ootamatule vabale ajale.
See nõuab aega ja meelekindlust. Praegu olen ma leidnud päevarutiini, kuid tihti see muutub emotsioonidega ja siis on keeruline. Kuid näiteks minu jaoks peavad tegevused ka vahelduma.
Kindlasti olla palju perega koos ja teha neid tavalisi asju, mis alati. See tasakaalustab natuke.
Lisaks liikumine värskes õhus ja tegelemine tervisespordiga annavad palju juurde. See aitab mõtteid mujale viia. Ka tööl käimine aitab olla aktiivsem ja vähem ka üle mõelda. Mina ise hakkasin peale seda tööl käima, sest keskkonna vahetus on ka hea sel ajal. Olgem ausad, sellises olukorras olla kodus üksi pole lihtne.
6.Hobide leidmine
Tihti need vanad hobid võivad jääda minevikku teatud ajaks, sest on raske tegeleda eelmise eluperioodiga seotud tegevustega. Minul on selleks maalimine. Loodan, et suudan seda kunagi jälle teha. Seniks leian teisi loomingulisi lahendusi ( heegeldamine jne)
7.Sotsiaalsus
Varem käis rohkem külalisi, kuid nüüd on kodu kui rahupaik oma mälestusega. Väljaspool kodu tuleb ka käia, sest uued head mõtted tulevad tihti väljaspool seda. Inimestega suheldes on juhtunud ka seda, et nad kaovad su elust või siis tulevad vanad head tuttavad välja. Tegelikult see teeb valivaks ja ettevaatlikuks, kuid see on elu. Ühel hetkel tekib sul oma taas see sõprusringkond, keda sa enim usaldada saad!
Üldiselt vastavalt inimese isiksusele toimivad inimesed erinevalt Ja seega suhtlemine leinajal on individuaalne.
8. Enese eest hoolitsemine
Siin all ma mõtlen unevajadust, toitumist ja enda enda vajaduste kuulamist. See on keeruline ja piisab kui teed juba midagi enda jaoks. Alustada tuleb tibusammudega ja mitte liiga suuri eesmärke ette võtta.
Lisaks ma paneks siia alla leinanõustamise, sest aitab sul endal paremini leida selles hetkes tasakaalu. Aitab ka lähedaste ja sõpradega suhtlemine. Sulle on vaja mõistmist.
9. Ohkamime
Sa teed seda seda tihedamini ,sest su keha üritab lõõgastuda. Ja pingetest vabaneda Ja see on normaalne.
10. Erinevad mõjufaktorid
Sa elad neid hetki lugematul arvul läbi, ja tihti piisab väiksest pisiasjast. Selleks võivad olla mälestused või muu selline,mis on seotud sinu kadunud lapsega. See võib mõjutada sinu emotsioone nii sügavalt. Nendest hetkedest välja tulemine on omamoodi trikiga. Sest mulle tundub, et kuigi ma ise olen praegu selles reaalsuses siin, on teatud osa minust minu tibu juures.
11. Tähtpäevad
Sinna kuuluvad kõik sünnipäevad , emade ja isadepäevad, matmise daatum ja pühad
Tema sünd on ilus sündmus ja koos iga aastaste eluetappidega me loome kauneid mälestusi. Ühel hetkel see muutub kurvaks sündmuseks ja need mälestused on ainsad, mis temast jäävad. Ei teki enam ühiseid hetki ja need eelnimetatud kuupäevad ei ole enam sama. Minu kui lapsevanema jaoks on päevad nagu piinakambris olemise efektiga. Ka jõulud pole need enam..Sest esimene aastaring saab peagi läbi aja tegelikult see tekitab juba praegu selliseid kurbi momente.
12. Kohad
Need on kohad , kus sa oled oma lapsega käinud ja mälestusi loonud. Alguses on nendes kohtades käia raskem ja sellest hetkest alates hakkad sa neid neid kohti vähem emotsioonidega siduma. Aga me ei unusta kunagi.
13. Mida me tegelikult leiname?
Me leiname oma last, iseennast ( seda osa meist, kes me olime koos temaga), neid koos loomata hetki ja tema tulemata eluetappe, loodud tulevikuplaane ja seda rahu ( mis kunagi eksteeris)
Selle rahuga on see, et on tunne, et oleme nagu koguaeg iseenda otsingul ja nüüd tundub see tihti masendav. Muutustega kohanemine võtab aega.
14. Lohutamine
Selle alla tuua paar näidet , et kui sul oli erivajadustega laps ja oli keerulisem teatud asjadega tegeleda. Sest ta võttis põhiliselt sinu aja. Ja kui teda ühel hetkel ei ole, siis võivad teised öelda need kuldsed sõnad . Et sul on ju nüüd kergem,. Tegelikult me me saame ju aru lapsevanemana , mis ta mõtleb. Kuid minu arvates on asjad lihtsad, et oma laps on püha ja me ei loe raskusi tema puhul. Ja armastus oma lapse vastu ei kao tema surmaga, vaid jääb meiega. Nüüd on meil teistsugune suhe lapsega lihtsalt. Kindlasti olete kuulnud ka teisi ütlusi, mis otsekui meile tõlgituna kõlab teisi!
15. Teised pereliikmed
Kindlasti tuleb olla ka teistele pereliikmetele toeks, kuna ka teised teie pere lapsed leinavad samal ajal. Seda ei tohi ega saa tähelepanuta jätta. Rääkida nendega kadunukesest ja olla mõistev.
16.Natuke kasulikku kirjandust
Neid raamatud ma olen läbi lugenud ja nad lihtsalt mõistetavad. Nad sellele teemale lähenenud erinevate nurga alt. Seega soovitan mõlemad läbi lugeda.
„Aeg parandab hoolitsetud hingehaavad”- Naatan Haamer
„Leinas ja leinamisest # Leinale tähenduse andmine , leina viis staadiumi Autor on Elisabeth Kübler- Ross , David Kessler
17 . Müstilised kogemused
Seda teavad ja kogevad asjaosalised erinevalt. Aga see on võimalik. Need kellel lapsed inglid, teavad ,mida ma selle all mõtlen.
Lõpetuseks usun ma et meie väikesed ja suured inglid on olnud meie õpetajad ja abistajad omamoodi. Seda teadmist on keeruline võtta omaks, kuid minule andis see eesmärgi aidata edasi selliseid nõrgemaid lapsi, suurendas minu empaatia tunnetust ja ma ei võta elu võibolla nii kergekäeliselt.
Hakkasin erivajadustega laste lapsehoidjaks , kuna sellega hoian ma tütre mälestust elus. Ja ma tunnen seda valu ja raskusi, millega teised sarnases olukorras lapsevanemad rinda pistavad.
Saan neile olla see moraalne tugi, mida aegajalt vajalik on.
Seniks olen proovinud siia panna kirja selle põhilise. Olen end vaadelnud ja ka leinapäeviku pean.
Ilmselt on siis midagi puudu., kuid see kogemus ongi kõigil erinev.
Loodan, et see postitus suudab ka kellegile ka kasu tuua.
Päikest südamesse!
Karisma 